Kümne aasta jooksul oleme välja andnud kokku neli käekellamudelit. Neist üks märkimisväärsemaid on “Tabula Rasa” kõikide oma värvi- ja rihmavalikute ning suurustega. Selle asemel, et hakata 2015 aasta disaini maha kandma, saame teda hoopis igal aastal rohkem toota. Temast on saanud aegumatu hitt, mille taustast ja sünniloost on jäänud nii mõndagi huvitavat rääkimata.
„TABULA RASA“ – mudel, mis võinuks AEGAON-i lõpetada juba aastal 2015.
Nagu AEGAON-i disainer Janno Roodi on korduvalt varasemates intervjuudes öelnud: ,,Kui mul oleks võimalus ajas tagasi minna, siis ma uuesti selle kõigega ei alustaks“. Niisiis pole head ilma halvata ja on ehk tagumine aeg see kurikuulus lause lahti rääkida.
„Tabula Rasa“ on järjekorras teine AEGAON-i mudel. Minimalistlik, nurgeline, kujult klassikaline, lihtne, ent äge selline. Meie jaoks oli ta pärast „Peacemaker 65“ mudelit nagu puhas leht, millest sai inspireeritud ka tema ladinakeelne nimi, mille oli oma samanimelise loominguga eestistanud klassik ja igas mõttes geenius, Arvo Pärt. Nimega loksus kõik paika iseenesest, kella enda algus oli aga kõike muud kui lihtne.
Eelmüük läks lõhki ühe nädalavahetusega. Eestis toodetud komponendid ei tahtnud sobituda, väljast tellitud komponendid hilinesid ja tagatipuks olime Itaaliast ostnud suure raha eest täiesti vale aparaadi, millega mitte ei saanud roostevaba terast toonida nii nagu meile lubati.
Olime nagu alkeemikud kuskil „Breaking Bad-i“ urkas, üritades kemikaalidest ja erinevatest voolutugevustest soovitud värvitooni välja võluda, tulutult. Tegime 72- tunniseid tööpäevi, magasime töökoja põrandal – jõuluõhtul saime peredega lauas istuda heal juhul paar tundi. Kliendid ootasid, mõned kannatlikumalt kui teised. Üks vabandus teise otsa, miks jõuludeks lubatud kell kuidagi lubatud ajaks valmis ei saa.
Oli pettunud loobujaid, ent õnneks oli ka piisavalt takka julgustajaid – tänu kellele me ilmselt ka käega löömata lõpuni välja punnitasime. Siiski, igas mõttes vastik oli kogu see protsess ja vere maitse tuleb suhu tänaseni seda perioodi meenutades – mis võikski kokkuvõttes selgitada Janno kurikuulsat lauset.
Alati saab paremini ja vigadest tuleb õppida.
Kui üldiselt on käekellade ja moemaailma norm, et uusi mudeleid antakse välja igal aastal, siis meie jaoks ei olnud selline tootlikkus mõeldav. Selle asemel panime rõhku disainile, et see oleks vastupidav ajale ja trendidele. Arvestades asjaolu, et alates 2015 oleme igal aastal pidanud „Tabula Rasa“ mudelit üha rohkem tootma, siis läks see meil igati korda.
„Tabula Rasa“ on mudel, mida oleme iga seeriaga arendanud ja täiustanud. Peale vaadates ei saa keegi teine peale meie midagi aru. Olulised muudatused on olnud pigem tehnilised. On ju tuntud kellabrändidel seljataga sadu aastaid kogemust ja usaldust, tundmatu uue tegijana „ei kusagilt“ tuli ennast tõestada lisaks eristuvale disainile ka kvaliteediga.
Juba paar aastat on „Tabula Rasa“ nii hea kui ta olla saab ning võib oma kvaliteedinäitajate poolest seista kõrvuti Šveitsi toodanguga – kriimustuskindel safiirklaas, 10 ATM veekindlus, sukeldumiskella nupusüsteem. 300€ hinnaklassis disainkäekella, millega võib vajadusel ka mere põhjas ära käia, naljalt ikka ei leia. Võib olla läksime pisut liiale, aga oleme siiski uhked, et oleme saavutanud sellise taseme.
Midagi enamat kui käekell või aksessuaar.
Saime juba ammu aru, et käekell kui staatuse sümbol on oma tähtsuse minetanud, vähemalt enamuse jaoks. Päris kindlasti nende jaoks, kes AEGAON-i kannavad. Selles mõttes on „Tabula Rasa“ nagu seitse aastat kestnud sotsiaalne eksperiment.
Tänaseks kannavad seda mudelit härrad ja prouad, noored ja vanad, kunstnikud, muusikud, ettevõtjad, müügimehed, tippjuhid, sportlased, müüjad, põllumehed, sõdurid jne – mis on siis see, mis saab neis kõigis ühist olla?
„Tabula Rasa“ ei ole luksuskell, sest luksuskella tegemiseni pole me tänaseks veel jõudnudki. Mitte üks joon „Tabula Rasa“ juures pole luksuslik. Kogenud disaineri pilgu läbi on ta isegi ebatäiuslik. Arvame, et seesama ebatäiuslikkus ongi see, mis inimesi üha enam kõnetab – peegeldades nende tõelist isikupära ja väärtusi, millel pole luksusliku elustiiliga midagi pistmist. Milleks kanda luksuskella „odavat koopiat“, mis tegelikult ei ole luksuskell? See oleks ju fake ja läbinähtav. „Tabula Rasa“ seevastu on oma ebatäiuslikus ilus aus ja ehtne ning harmoonias oma kandja tegeliku minapildiga.
Omal moel ongi just “Tabula Rasa” mudelist saanud AEGAON-i jaoks suurim proovikivi ja edasiviiv jõud. Inimeste jaoks on temast kujunenud märgiline ja väärikas kingitus kõikvõimalikeks sündmusteks: vastuvõtud, hüvastijätud, tänuavaldused, elu alguse ja kooselu alguse tähistamised. Ta elab oma elu, kandes endas tähendusi ja ühendades inimesi. Kõik see kokku moodustab meie jaoks fenomeni, millesse suhtume lugupidavalt ja ülima tänutundega.
