Lähes 80% kella muredest, millega eestlased müüjate ja kellasseppade poole pöörduvad, on põhjustatud teadmatusest ehk on ära hoitavad. Kuna meie siinne teadlikkus käekella kultuurist on ajaloolistel põhjustel tagasihoidlik, siis võtame kahjulike müütide ümberlükkamise alljärgnevalt enda peale. Räägime esmakordselt sellest, millest tõenäoliselt varem räägitud pole.
1. Kui veekindel sinu käekell ikkagi on?
Alustuseks otsi oma käekellalt üles tähis ATM või BAR – mõlema tähendus on sama. Koos eesoleva numbriga tähistab märgis rõhku, mille all sinu kella veepidavust testitud on. Näiteks 3ATM on võrdne rõhuga, mille leiad 30m mere sügavuselt. See aga ei tähenda, et võid käekellaga pea ees nii sügavale põrutada. Paberil, nimega kasutusjuhend, ütleb iga tootja tavaliselt, mida antud käekellaga võib ja ei või teha. Ametlikult tähendavad märgised järgmist:
3ATM – võib käsi pesta ja vihma käes jalutada
5ATM – võib vannis ja dušši all käia
10ATM – võib veesporti teha ja meres ujuda
20ATM – võib snorgeldada
30ATM - võib sukelduda
Rääkides käekellade veekindlusest, siis peaaegu alati on tootja keelanud nendega käia saunas ja spaas. Sellel on väga lihtne füüsikaline põhjus. Metall, millest on tehtud sinu käekella korpus, paisub soojas ja tõmbub külmas kokku – see võib kahjustada käekella veekindlust. Suured temperatuurikõikumised ja kuum aur ei pruugi hästi mõjuda kella tihenditele kella tagusel, klaasil ja nupus. Käre kuumus võib kahjustada ka kella mehhanismi.
2. Kontrolli kohe – kella nupp olgu alati kinni!
Selleks on kaks väga olulist põhjust, mistõttu peaksid sellele erilist tähelepanu pöörama:
1) Kui kella nupp on väljas, võib ta kergesti murduda
2) Kui kella nupp on väljas, pääseb niiskus ja vesi otse kella sisse
Jätame kõrvale igasugused erilahendused ja räägime kahest põhilisest nupusüsteemist. Esimene ja levinuim on harilik sisse-välja liigutatav nupp. Siin ei ole vaja teha muud kui vajutada nupule otse lagipähe ja veenduda, et ta on kõige sisemises asendis. Teine, vähemlevinud, ent turvalisem on sukeldumiskella nupp ehk screw-down (s.h enamus AEGAON “Tabula Rasa” uuemad mudelid aastast 2020). Veendu alati, et oled selle nagu pudelikorgi ilusti kinni keeranud. Kinnises asendis nuppu on juba väga raske murda ning võid kindel olla, et sinu kell on nii veekindel kui tootja on lubanud.
3. Sinu käekell ei ole kriimustuskindel.
Nii see kahjuks on, ükskõik kui palju ta ka maksis. Põhjusega on üks levinumaid kellakorpuse materjale just roostevaba teras 316L. Kuigi seda metalli peetakse käekellade juures üheks kvaliteedimärgiks, ei ole see täielikult kriimustuskindel. Olgugi, et tegemist on omadustelt ühe vastupidavaima metalliga planeedil Maa. Üks oluline põhjus just selle kasutamiseks on 316L happekindlus, sest inimeste higi on happeline. Odavamad alternatiivid on enamasti kõikvõimalikud sulamid, mis on pehmemad ja seetõttu kriimustustele vastuvõtvad ning kehavedelike poolt mõjutatavad. Kokkuvõttes sõltub sinu käekella kaunis välimus ja kestvus üksnes sinu enda heaperemehelikust ja hoolikast kasutusest. Enamasti ükski müüja ega tootja korpuse poleerimist või harjamist ei paku. Päris kindel on see kellade puhul, mis on ühe või teise pindamistehnoloogiaga toonitud.
Ainus, mis käekellal võib olla kriimustuskindel on optika, juhul kui selleks on safiirklaas. Selle kriimustamiseks läheb tarvis teemanti teravust. Mineraalklaas on sisuliselt tavaline klaas ja kriimustub vastavalt.
Ajaloolise tõe huvides olgu öeldud, et kriimustuskindlad kellad on olemas - nende korpused on kaetud spetsiaalse keraamilise kihiga. Paraku on taoline tehnoloogia kallis ning avaldub selgelt ka toote hinnas.
4. Sinu käekell ei ole põrutuskindel.
Olgu alustuseks öeldud, et erandiks on vaid mõned taktikalised käekellad, mis on põrutuskindlatena ka välja reklaamitud. Meie aga juhime sinu tähelepanu igapäeva käekelladele, mis kindlasti ei ole põrutuskindlad, ükskõik kui palju nad maksavad.
Kohe räägime, miks.
Käekell on täis peenmehaanikat ja/või elektroonikat, mis ei taha saada tugevaid lööke ega ka raju vibratsiooni. Halva õnne korral võid lennutada segamini kella mehhanismi, lahti võivad tulla seierid, sihvri detailid jne.
Kõik, mis liigub, vajab hooldamist. Nagu auto nii ka käekell. Kõik mehaanilise tööpõhimõttega käekellad võivad aeg-ajalt tahta seadistamist ja selle liikuvad osad õlitamist. Põrutused igapäevasest kasutusest, vibratsioon muruniidukist – kõik see mõjutab sinu käekella mehhanismi tööd. See on igati normaalne ja ei ole esmajärjekorras märk ebakvaliteetsest tootest, lihtsalt füüsika on selline.
Hooldusesse pöördumiseks pole enamasti antud tootja poolt ette kindlat ajaperioodi. Tavapraktika näeb ette kliendipoolset pöördumist siis, kui ta selleks ise põhjust näeb – kell ei käi täpselt, seisab vms.
Kvartsmehhanismiga ehk patareil töötavate käekelladega on hoolduse seisukohast muidugi lihtsam – tuleb aegajalt patareid vahetada. Enamusel annab tühjenevast patareist märku 5 sekundi pikkuseid hüppeid tegev sekundiseier. Patarei vahetusele minnes, tasuks lasta üle kontrollida ka tihendid.
Müüja või kellassepa poole tasub alati julgelt pöörduda kui probleem ennast ilmutab ning kindlasti ei maksa “haiget isendit” sahtlipõhja peita ja sinna unustada. Hooldus ei ole reeglina nii kallis kui arvatakse. Mõnikord võib tõesti ka ette tulla, et viga on tootjapoolne. Kui nii ongi, siis aus ja mõistlik kaupmees selgitab vea põhjuse välja ja ei jäta sind murega üksi.
5. Kellarihm = püksirihm, mida siin hooldada?
Püksirihma suur eelis on see, et tema ja sinu vahele jäävad ka püksid, mida nad on loodud üleval hoidma. Kellarihma eripära seisneb aga selles, et ta on loodud hoidma kella randmel ning puutub otse kokku nahaga. Nii sinu kui ka kellarihma nahk on naturaalsed – sinu oma higistab, teine enam mitte. Elu on aga nakkav ja nii lood tahes tahtmata bakteriaalse elukeskkonna nahkrihma sisse. Mis elu see on, on juba individuaalne, kuid üks on kindel – head see nahkrihmale ei tee. Üldine soovitus on kella nahkrihma igapäevase kandmise korral iga kuue kuu järel vahetada. Rihma eluiga aitavad pikendada spetsiaalsed nahahooldusvahendid – nende ostmisest ainuüksi ei piisa, neid peab regulaarselt ka kasutama. Tasub märkida, et kui nahkrihmale pole märgitud sõnagi veekindlusest, siis ei soovitata sellega pesemas-ujumas käia. Liigne vesi võib kauni nahkrihma välimust rikkuda. Fakt on, et ribadeks kantud nahkrihm ei kvalifitseeru garantii alla mitte kunagi.
Kasulik nipp – sa ei pea ilmtingimata tootjapoolset originaalrihma ostma, kui just tema kinnitussüsteem ei ole in-house erilahendus. Kui tegemist on tavalise vedrupulga kinnitusega, siis kasvõi mõõda rihma laius ära millimeetrites ja otsi meelepärast alternatiivi mõõdu järgi.
Lühidalt ka metallrihmast. Olgugi, et ta on vastupidavam ajale ja elule kui nahkrihm, siis ka seda tasuks aeg-ajalt puhastada pehme niiske lapiga või selleks ette nähtud puhastusvahendiga leotada. Metallrihma puhul tasub aga olla hoolas kriimustuste osas, millest rääkisime juba kolmandas punktis.
6. Ettevaatust - kellassepp!
Kahjuks oleme näinud liiga palju käekellasid, mis on tulnud kellassepa käe alt, kuid näevad välja nagu oleks tulnud hoopis kingsepa juurest. Küll on klaas ette pandud kummiliimilaadse möksiga, patarei vahetusel on jäetud tihend tagasi panemata või mehhanism on umbmäärase terariistaga hoopis rikutud. Siinkohal saame üksnes soovitada pöörduda alati esmajoones müüja või tunnustatud kellassepa poole. Õnneks leidub häid tegijaid, tuleb nad lihtsalt üles otsida.
Eriti ettevaatlik tasub olla kellassepa valikuga välismaal reisides – väike taustauuring ei tee paha.
7. Oskan puldil patareid vahetada, oskan ka käekellal.
Sõltuvalt mudelist, oskusest ja käepärastest tööriistadest – jah, võib olla tõesti, aga pigem siiski mitte. Esiteks tasub teada, et kui käekell on avatud kvalifitseerimata isiku poolt, võib ise tegutsedes kaotada garantii. Omal käel toimetades on tegelikult rohkem ohtusid käekell ära rikkuda, kui esmapilgul tunduda võib. Enamjaolt käivad käekella tagused lahti ettenähtud võtmetööriistaga, mida tavalises majapidamises ei leidu. Mõne brändi puhul on selleks lausa spetsiaalne võti, mida pole isegi tava kellasseppadel. Patareid hoiab kinni klemm, mis omakorda on mehhanismi küljes imepisikese kruviga, mille jaoks suure tõenäosusega majapidamises sobivat keerajat ei leidu. Korralikul kellal on tagakaane ja korpuse vahel tihend, mis võib ära kaduda, protseduuri käigus kergesti puruneda või lihtsalt halvasti pidama jääda. Tulemuseks kaotab kell veepidavuse ja garantii. Need on vaid mõned ohud ise kellassepaks hakkamise juures.
Eelnev kehtib ka mehaanilise sisuga käekellade kohta. Kui sa pole käekellade hooldust õppinud, siis kindlasti ei saa soovitada kodus kõrvatiku ja WD40-ga peale lennata.
Kui teadsid seda kõike juba, siis väga hea. Kui mitte, siis veel parem!
Igatahes loodame, et meie võimalikult lühike ja lihtne sissejuhatus käekellade kirjusse ja põnevasse maailma oli natukenegi abiks. See oli kõigest algus, ühtlasi kõige olulisem. Kui sind huvitab veel näiteks, millest käekellade erinevad hinnad tulevad ja mis vahet neil kõigil on, siis hoia meie blogil silm peal või liitu AEGAON-i kodulehe allservas meie uudiskirjaga.